Tänane tund oli... sitt.
Kohalolijaid: 8 (mina va)
Puudujad: Kata ja Kristjan
Tunni eesmärk: teineteise tundma õppimine
Algus: 15.30
Lõpp: 16.45
Istusime ringis. Esimene ülesanne oli end tutvustada. Teine tegevus oli esitada küsimus, millele terve ring vastab. See läks täiega üle aja ja ma muutusin närvihaigeks ja ebaviisakaks nagu alati. Kellelgi ei olnud tore. See oli faking sitt. Madis lihtsalt rääkis kogu aeg valel ajal ja ta ärritas mind nii hullult, et ma tunnen, et kui ma selle ringiga jätkan siis minust saab hingetu inimvare.
Nad kurtsid, et neil on kõht tühi ja millal see lõpeb ja millal ära võib minna. Arvate, et mul ei ole või türa. Puhvet on kaks korrust allpool türa keegi ei keelanud endale süüa tuua.
Teine tegevus oli see, et igast liikmest tuli paari lausega kirja panna, milline esmamulje neist jäi. (Seda kasutan ma aasta lõpus). Madis on nagu "tra mul pole midagi kirjutada siia" nagu mv alati on ju kasuta oma kuradi aju. Aga teised jumaldavad teda, sest ta on lavastaja poeg ja kuulab jazzi. Vaau, lihtsalt võta mind, Madis.
Üks kutt kutsus mind pinnapealseks, sest ma ütlesin, et ma ei suuda olla suhtes kellegagi, kes tahab pitsa peale ananassi. Ma olin ju lihtsalt dramaatiline. Vist.
Järgmine tegevus oli selline, et mina kirjutasin tahvlile sõnad, mille valimisel aitasid Gerda, Sten ja Emili. Need sõnad olid järgmised:
Ilu
Assimilatsioon
Tuli
Sulnis
Vähk
Sügavkollane
Peegeldus
Armuvalu
Okse
Jõulukampsun
Prügiauto
Tee
Lumememm
Lüliti
Püss
Osalejad moodustasid paarid. Nende ülesanne oli loetelust valida kuus sõna, mida kasutades nad oma paarilisele pidid kirjutama. Kuigi ma otsest piirangut ei pannud, siis enamik valisid luulevormi. (Ilmselt selle pärast, et nad ei saanud sittagi aru, mida ma räägin).
Paar inimest olid selle ülesandega hädas, teised jälle ei tahtnud ette lugeda jne. Ma lootsin, et nad kirjutavad teineteisele ikka midagi toredat, aga enamik olid nagu "mömömö sa ajad mind oksele tapan su ära ja panen su laiba prügiautosse". Oeh.
Ühe tegevuse jaoks meil ei olnud aega ja see tegi mind suht kurvaks ja kõik nägid milline närvihaige hoor ma olen so there's that. Kena esimene ametlik tund.
Keegi mu sõpradest pöördus teise sõbra poole et "lähme Lõunakasse pastat sööma" ja ta oli nagu jaa ja siis originaalne sõber küsis teistelt sõpradelt ka ja ma olen nagu ahah kõik mu sõbrad lähevad sööma ja mind ei kutsunud keegi suht jõhker. Emili aitas veits klassi korda seada, aga jah, suht depressiivne oli seal üksinda asju kokku pakkida.
Koju kõndides läksin suht hüsteeriasse. Mu üks aju on nii õel mu esimese ajuga ja ma kartsin, kui agressiivne ta on.
Loivasin koju ja vaatasin meeleheitel perenaisi kus Orsoni eksnaine teda vägistas ja Mike sai vanglast välja jne. Mingi hetk tuli mul spontaanne mõte linna minna ja siis ma jooksingi kodust ära, jõudsin täpselt bussile.
Bussi peal halasin Triinule oma sitta elu. Siis natuke hiljem Melindale. Kell on pool 9 ja ma nutan kaubamaja meigiosakonnas. Üheti ma keeldun suremast, sest ma naudin elu, aga teisalt on raske eksisteerida, kui ma tean, et mu elul ei ole mingit väärtust ja ma lihtsalt peaks seda tegema. aGA jah.
Ma tean, et ma olen viimane inimene, kes peaks seda huviringi läbi viima. Ma olen loll, ma ei tea kirjandusest midagi, ma olen ebameeldiv, mul on kole hääl, ma ei saa teiste inimestega hakkama, ma ei tunne sotsiaalseid norme, ma olen soolane, ma olen emotsionaalne, ma olen kuri kontrollifriik ja ma rikun selle kõigi jaoks ära. Iga päev on lihtsalt meeldetuletus sellest, et ma olen täielik läbikukkumine.
Ma tahan elada, aga ma tunnen, et mu eksistents vajab õigustust, aga seda ma ei leia.
Also. Instagramis tuli mingi pakkumine, et saad kandideerida HALIFORNIA promomeheks pm. Et kannad nende riideid ja nemad panevad su pildi enda lehele ja kui sa oled sitaks tüütu ja neid oma profiilil promod, siis kui keegi kasutab minu nimega promokoodi, siis ma saan raha, so yeah. Mind valiti. Vb valitakse kõiki idk. Aga see on midagi, mis võib lõbus olla, I guess.
Kohalolijaid: 8 (mina va)
Puudujad: Kata ja Kristjan
Tunni eesmärk: teineteise tundma õppimine
Algus: 15.30
Lõpp: 16.45
Istusime ringis. Esimene ülesanne oli end tutvustada. Teine tegevus oli esitada küsimus, millele terve ring vastab. See läks täiega üle aja ja ma muutusin närvihaigeks ja ebaviisakaks nagu alati. Kellelgi ei olnud tore. See oli faking sitt. Madis lihtsalt rääkis kogu aeg valel ajal ja ta ärritas mind nii hullult, et ma tunnen, et kui ma selle ringiga jätkan siis minust saab hingetu inimvare.
Nad kurtsid, et neil on kõht tühi ja millal see lõpeb ja millal ära võib minna. Arvate, et mul ei ole või türa. Puhvet on kaks korrust allpool türa keegi ei keelanud endale süüa tuua.
Teine tegevus oli see, et igast liikmest tuli paari lausega kirja panna, milline esmamulje neist jäi. (Seda kasutan ma aasta lõpus). Madis on nagu "tra mul pole midagi kirjutada siia" nagu mv alati on ju kasuta oma kuradi aju. Aga teised jumaldavad teda, sest ta on lavastaja poeg ja kuulab jazzi. Vaau, lihtsalt võta mind, Madis.
Üks kutt kutsus mind pinnapealseks, sest ma ütlesin, et ma ei suuda olla suhtes kellegagi, kes tahab pitsa peale ananassi. Ma olin ju lihtsalt dramaatiline. Vist.
Järgmine tegevus oli selline, et mina kirjutasin tahvlile sõnad, mille valimisel aitasid Gerda, Sten ja Emili. Need sõnad olid järgmised:
Ilu
Assimilatsioon
Tuli
Sulnis
Vähk
Sügavkollane
Peegeldus
Armuvalu
Okse
Jõulukampsun
Prügiauto
Tee
Lumememm
Lüliti
Püss
Osalejad moodustasid paarid. Nende ülesanne oli loetelust valida kuus sõna, mida kasutades nad oma paarilisele pidid kirjutama. Kuigi ma otsest piirangut ei pannud, siis enamik valisid luulevormi. (Ilmselt selle pärast, et nad ei saanud sittagi aru, mida ma räägin).
Paar inimest olid selle ülesandega hädas, teised jälle ei tahtnud ette lugeda jne. Ma lootsin, et nad kirjutavad teineteisele ikka midagi toredat, aga enamik olid nagu "mömömö sa ajad mind oksele tapan su ära ja panen su laiba prügiautosse". Oeh.
Ühe tegevuse jaoks meil ei olnud aega ja see tegi mind suht kurvaks ja kõik nägid milline närvihaige hoor ma olen so there's that. Kena esimene ametlik tund.
Keegi mu sõpradest pöördus teise sõbra poole et "lähme Lõunakasse pastat sööma" ja ta oli nagu jaa ja siis originaalne sõber küsis teistelt sõpradelt ka ja ma olen nagu ahah kõik mu sõbrad lähevad sööma ja mind ei kutsunud keegi suht jõhker. Emili aitas veits klassi korda seada, aga jah, suht depressiivne oli seal üksinda asju kokku pakkida.
Koju kõndides läksin suht hüsteeriasse. Mu üks aju on nii õel mu esimese ajuga ja ma kartsin, kui agressiivne ta on.
Loivasin koju ja vaatasin meeleheitel perenaisi kus Orsoni eksnaine teda vägistas ja Mike sai vanglast välja jne. Mingi hetk tuli mul spontaanne mõte linna minna ja siis ma jooksingi kodust ära, jõudsin täpselt bussile.
Bussi peal halasin Triinule oma sitta elu. Siis natuke hiljem Melindale. Kell on pool 9 ja ma nutan kaubamaja meigiosakonnas. Üheti ma keeldun suremast, sest ma naudin elu, aga teisalt on raske eksisteerida, kui ma tean, et mu elul ei ole mingit väärtust ja ma lihtsalt peaks seda tegema. aGA jah.
Ma tean, et ma olen viimane inimene, kes peaks seda huviringi läbi viima. Ma olen loll, ma ei tea kirjandusest midagi, ma olen ebameeldiv, mul on kole hääl, ma ei saa teiste inimestega hakkama, ma ei tunne sotsiaalseid norme, ma olen soolane, ma olen emotsionaalne, ma olen kuri kontrollifriik ja ma rikun selle kõigi jaoks ära. Iga päev on lihtsalt meeldetuletus sellest, et ma olen täielik läbikukkumine.
Ma tahan elada, aga ma tunnen, et mu eksistents vajab õigustust, aga seda ma ei leia.
Also. Instagramis tuli mingi pakkumine, et saad kandideerida HALIFORNIA promomeheks pm. Et kannad nende riideid ja nemad panevad su pildi enda lehele ja kui sa oled sitaks tüütu ja neid oma profiilil promod, siis kui keegi kasutab minu nimega promokoodi, siis ma saan raha, so yeah. Mind valiti. Vb valitakse kõiki idk. Aga see on midagi, mis võib lõbus olla, I guess.