Kord sai ilmas valgust,
mis lõid jumalad
Kes teadmatus pimeduses hüüdsid,
Näotute elajate südameid püüdsid
Nüüdki
Nad lõid hingi
Kes lõid oma maailmu
Kuhu jumalad ei mahu
Kes jumalate enda loodusse ei mahu
Rahu
Kaks jumalat, kes kuju muutmata
mahtusid teineteise sisse nagu pintsel liigub lõuendil
Maailmad põrkusid
Inimesed tõrkusid
Nõrkusid
Et ei osand arvata, et jumalgi saab surra
Rebis endaga tühimikku kõik jagatu ja loodu
Nüüd jumal uppus pimedas ja tuha-tähe meres
Kahe surnud jumaluse mustjas pigiveres
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar