Sinusse torman paljajalu,
nagu ei kardaks ma midagi siin ilmas
igas ilmas
vihmas, päikses,
tuules, äikses,
tormis; tasased veed mind ei kütkesta nii,
kuis sinu kõrgete lainete peks vastu mu rinda
Sa ei sikuta mind patsist:
tõmbad sa tervet mu keha, kui püüan kaldale ujuda
Ma naeran - miks õrritad sa nii?
Su kirg on see, mis mind sügavatesse vetesse tõmbab
ja su intensiivsus see, mis mind nendes uputab
sest ma ei tunne enda piire
sest sa ei tunne meie piire
Päeva ajal lükkad mind kaldasse
ja öösiti tõmbad endasse
Kui siis püüan randuda
pritsid sa mu kopsud vett täis
See pole mulle naljakas
ja kusagil sisimas tean, et sullegi mitte
Külm rannaliiv hoiab mind paigas
mis tahes,
kui kõvasti ma jooksen
Ütle mulle, olete te mestis?
Ära karda, Peipsi,
sest sinusse torman järgmine kord veel
paljajalu,
nagu ei kardaks ma midagi siin ilmas
igas ilmas
vihmas
päikses
tuules
äikses
