"Kõik üle 12 aastased on vanamutid." - mu õde

Sörgin oma sõbranna, Katiga, kehalise kasvatuse tunni jaoks staadioni poole. Tee peal on kolm 6-7 klassi poissi, kellest me mööda jookseme.

"Omg look at that ass!"
"That ass!"
"Tuleks ja nikuks."
"Ou, Kardo, mine slap'i nende kanni! Ou, Kardo! SLAPI KANNI KARDO!!"

MIS LASTEGA JUHTUNUD ON??? :D
***

See on pühendatud sellele erilisele anonüümikule, kes Ask.fm's mu blogi kiitis. :)
***

Mul kogunes vahepeal kõiksugu huvitavaid teemasid, millest rääkida. Kõik, mis ma mäletan, on sõnad mu peas: "Ma blogin sellest." Ülejäänu on kahjuks suur must auk.

Üks asi, mis juhtus küll jumal teab kui ammu (kolm nädalat tagasi), oli see, et ma käisin loomadevarjupaigas vabatahtlikuna tööl. Teekond sinna oli selline, et ma ütlesin ainult kümme korda: "TÄNA MA SUREN!" ja olin muidu ajuvaba hüsteerik.

Ma läksin sinna Katiga, kes juhatas teed, ja see oli kuskil linna ääres, kus mitte keegi ei käi. Esiteks, oli see mingi täiesti inimtühi autoremondirajoon, kus oli lihtsalt mingi garaazidest labürint. Kati kogu aeg rääkis, et ma ajan teda segadusse, kui ta meid taaskord valele teeotsale juhatas.

Ja kui vahel mingi kutt nurga tagant välja ilmus, siis ma eeldasin, et ta kohe "jälitab" meid ja tahab röövida mu tuttuuue telefoni ja meid mõrvata.

Ja siis on tee peal see lomp.

Ma küsin ikka, et "Kati, oled sa kindel, et me oleme õiges kohas?"

Ja ma lihtsalt kujutan ette, kuidas ta mõrvarliku naeratuse näole manab ja vastab: "Jaa... Lihtsalt läbi selle põõsa."

Imekombel jõudsime kohale. Varjupaik on päriselt ka nii lambises kohas, see oleks nagu mingi valitsuse salajane UFO uuringlabor. Koha peal oli hästi tore, tegelesime kassidega. Puhastasime puure, andsime süüa, mängisime.

Esimene kass oli hullult vägivaldne ja me pidime võtma need kriimustusvastased kindad ja ta puuri tagasi toppima. Üks seiklushimuline kukkus kastide ja mööbli taha ja noh... Ütleme nii, et t kätte saamine oli Kati töö.

Seal oli üks kass, Karl, kes kogu aeg hulkus kassipoega juures ringi. Väga. Tungivalt. Me hakkasime juba vaikselt mõtlema, et tal on mingi fetish :D

Tegime kassipoegade toas ka nalja. Jube energilised sellid, võiksite kindlasti mõne endale koju viia.

(Mina ka pildi peal)

Hästi vahva oli, aga jube kurb, et ei saa kõiki koju viia. Või noh, ühte ka mitte. Kui ma suureks saan, siis ma võtan endale kolm kassi. Vot.

Iseenesest sai paar sünnipäevapidu maha peetud: üks nendest tähendas Triinuga sumukostüümides maadlust. :D

Koolikiusamine plz elp

Nagu niimõnigi minu sõber ja tuttav juba teab, siis osalen koolinäidendis "Mowgli", mis tähendab pikki koolipäevi ja põrgut.

Ma ei hakka isegi sukelduma selesse, kui kõrini mul nendest proovidest on ja kui palju ma osalemist kahetsen. Igatahes mina olen näidendis hundiema Raksha ja minu klassivend Aare on hundiisa Akela, seega noh... Me oleme põhimõttelist ju paar, loogiline?

See tähendab põhimõtteliselt, et mõndadel üksikutel piltidel, tuleb vaesekesel mu kõrval istuda. Ta aga ei kannata seda üldse välja. Mkm! Ta kutsus mind täna terve proovi vältel "hooraks" ja kui ta nägi, et see ei tööta, siis ta lihtsalt korrutas, et ma magan peaosatäitja Mowgliga, kellest ma teile kohe räägin... Aga enne ikka Aare.

Kui ma olin taaskord sunnitud tema kõrvale ISTUMA (ffs don't be such a pussy Akela), siis ta oli esiteks minu koha pealt ühe kasti ära võtnud (meie istekohad laval on laotud kastidest), nii et tema laiutas kõrgel kahe kasti peal ja mulle jäi mingi väike junn lava ääres. Kõige hullem on see, et ta hoidis seal oma jalga ja tavaliselt õnnestub mul teda nii palju hirmutada, et ta võtab koomale, aga täna mitte.

Taipasin, et mul ei õnnestu tema jalga sealt ära lükata, seega ma nagu... Tõstsin enda jala tema põlve peale, sest ta vihkab mind ja ma tean, et see ei meeldi siis talle üldse. Lihtsalt mina olen tavaliselt viimane, kes end liigutab. Aga Aare võttis mul kossi jalast ja viskas selle lihtsalt lavalt alla. Teate ka, kui pettunult juhendaja mind vaatas või? Ja Aare lõi mind kastiga pähe. See oli sitaks valus.

Ma ütlesin suht valjult, et ma vihkan teda ja läksin istusin siis ühe teise koha peale. Ma tean, et ei oleks seda teha tohtinud, aga mul on temast tõsiselt ka kõrini. Ma ei viitsi enam teeselda. Järgmine kord, kui ta mind tüütama tuleb, saab ta küll litaka vastu nägu. Ausalt.

Niisiis, Mowgli... Ma tean, et teismelised poisid teevad palju rumalaid nalju, aga kui Aare ütleb, et ma temaga magan, siis see on tõsiselt vastik, sest see Mowgli on vist mingi 9aastane poiss. Väga "omapärane" tegelane muidu. Täna hakkas tal sõrmest verd jooksma ja ta tuli mind näidendis kallistama ja ütles siis: "Mu veri on nüüd su särgi peal."

Muidugi oli stseen, kus mul tuli ta käest kinni hoida ja ta tahtis kogu aeg näppida mind enda verise käega. See oli mega vastik. Ta koguaeg roomas põrandal ringi ja näppis asju ja siis näppis enda haava ka, kuigi ma keelasin teda korduvalt. Tal on midagi natuke "teisiti".

Pärliks oli muidugi see, kui juhendaja palus meil lavakaunistused kokku korjata. Ühed kaunistustest olid kunstpuuoksad. Ma töllerdan seal lava ääre peal ringi ja vaatan, et kes viib, ja siis see Mowgli võtab ühe oksa ja peksab mind sellega vastu kanni.

Nagu back off dude. Please.

Please.

9.b

Kuna olen 8. klassi õpilane, siis tuleb mul sellel õppeaastal mäele saada loovtööga. Mina uurin enda loovtööna, millised on eelarvamused satanismi kohta 9. klasside õpilaste jaoks ja millistesse müütidesse usutakse.

Täna käisin 9.b klassis. Jagasin küsimustikud laiali ja küsimuste all oli kirjas:

"Siia kirjuta, mida tead veel satanismist, mida oled kuulnud ja mida sellest arvad."

Paljud said ruttu valmis ja avastasin, et selle viimase "ülesande" alla olid suht kõik kirjutanud "ei tea midagi" või jätsid lihtsalt tühjaks. Ma siis korrutasin veelkord üle: "Te ei pea midagi sellest teadma, lihtsalt mis teile seondub sellega." Tõin näite: "Noh, näiteks, et satanist kuulab metal muusikat."

Siis üks poiss, kes seda veel täitis, tegi mulle silma ja küsis minu käest, et kas mina kuulan metal muusikat. Ma vastan, et jah? :D

Pärast, kui ma küsimustikud kokku korjasin, siis ma lugesin, mis ta mulle sinna kirjutanud oli. Ta pani lehele enda nime, enda facebooki ja alla kirjutas pika listi enda lemmik metal bändidest. Ja kõige lõppu telefoninumbri wtf :'D

Jah.

Elu läheb keeruliseks...

Leian end rasketest aegadest... Keegi ei märganud, et ma kaks päeva kadunud olin ja ma olen rattalukuga arvutitooli küljes kinni.

Aidake.

Oliivid, õuduste kala ja minu memuaarid

Ühes postituses mainisin mööda minnes ühte kohutavat kala. Tahaks selle loo nüüd ära rääkida.

Ma võisin olla kuskil nelja-viiene, kui see kohutav terror mu hinge igaveseks armistas. See oli vist mu vanaisa naise sünnpäeval, kui me kõik istusime rõõmsalt sünnipäevalauda ja oli tore. Ja siis.. Mu elu muutus. Jäädavalt.

Ma nägin seda. Ta vaatas mind vastu enda elutute punnis silmadega. Anudes abi, samal ajal mind tappa soovides. Jah. Kandikul oli kala. Söömiseks. Pistsin nutma. See kala oli kõige hirmsam asi, mida ma oma elus näinud olin.

Mu ema võttis oliivi, mis oli kaunistuseks kala silma asemel ja ütles mulle julgustavalt: "Näe, Helena, ei ole midagi. See on ainult oliiv."

Ja ta sõi selle ära.

Kas minu elus polnud juba piisavalt hirmu ja kannatusi? Hakkasin veel hullemini nutma ja varjusin nende maiste õuduste eest laua alla. "Emme sõi kala silma ära! Emme sõi kala silma ära!" kordasin ma agoonias vaeveldes. See sündmus kummitab mind tänase päevani...

Ei, aga päriselt. Miks mu ema arvas, et see rahustab mind maha? Ja pealegi ma vihkan oliive peaaegu sama palju kui kalasilmi, seega see ei oleks eriti aidanud. :D

#DramaticStoryTellingOnPoint

Ema rektis (?)

Täna on mu isal sünnipäev. Mu õed (Sirts ja Erle) on praegu ära. Erle õpib juba mitu aastat Soomes, SIBAs, aga Sirts on praegu Brüsselis. Viimaste sündmuste tõttu ei jõudnud ta tänaseks koju, aga temaga on kõik korras, lihtsalt loodan, et ta varsti koju saab.

Igatahes, nende poolt oli ka isale midagi. Erle poolt andis ema isale suure Kalevi šokolaadi ja Sirtsu poolt tuli üks ÜÜRATU suur ja ilus punane õun. Mu ema lausus selle peale: "Näe, kaks õde."

"Jah. Kohe näha, kes on siin pikk Hermann ka kes paks Maragreeta," naljatasin seepeale mina.

Mu ema vastas: "Hah, paks Margareeta. Siis oled sina neitsitorn."

Well played. Shot's were fired. #rekt #savage